Geenitehnoloogia instituut (GTI)

Geenitehnoloogia instituut (GTI) loodi geenitehnoloogia keskusena Keemiateaduskonna juurde 1997. aastal. 2002. a. muutus geenitehnoloogia keskus matemaatika-loodusteaduskonna struktuuriüksuseks ning ühtlasi formeeriti ümber geenitehnoloogia instituudiks. Instituudi koosseisu kuulub 4 õppetooli:

geenitehnoloogia õppetool, juhataja prof. E. Truve

genoomika ja proteoomika õppetool, juhataja prof. P. Palumaa

molekulaarbioloogia õppetool, juhataja prof. T. Timmusk

molekulaardiagnostika õppetool, juhataja prof. L. Järvekülg.

Instituudis töötab hetkel ~100 inimest, sh. 5 professorit. 35 töötajat on PhD kraadiga.

Instituut asub 2004. a. renoveeritud moodsas Loodusteaduste majas, kus kokku on instituudi käsutuses 1685 m2 pinda, sh. 318 m2 vivaarium ning 117 m2 taimeruume. Instituudis paiknevad lisaks õppetoolide laboritele ning eelpool mainitud looma- ja taimeruumidele nt. ka loomse koekultuuri kompleks, bakterikasvatamise ruum, mikroskoopia ruum, ruum tööks radioaktiivsete isotoopidega, histoloogia ruum, +4° ruum, pimik, nõudepesukompleks, kaks üle-instituudilist aparatuuriruumi, õppeklassid, puhkeruum jne. GTI-le on Sotsiaalministeerium andnud load tööks radioaktiivsete isotoopidega ning P1 ja P2 ohutusklassi geneetiliselt muundatud mikroorganismidega. Mitmel uurimisrühmal on olemas eetikakomitee load tööks inimkudedega. TTÜ vivaariumile on Põllumajandusministeeriumi poolt antud ametlik kasutusluba.

Instituut on sisustatud elementaarselt vajaliku sisseseadega moodsaks molekulaarbioloogiliseks uurimistööks (näiteks ESI MS/MS, MALDI MS, rakkude mikroinjektsioonisüsteem, DNA püss, elektroporaator, fluorestsentsvarustega mikroskoobid, rakusorter, reaalaja PCR-i masin, bakterirakkude fermenterid, krüotoom, mikrotoom, katseloomade inkubaator, fütotronid, kromatograafid, UV-VIS, IR ja lumino-fluorospektrofotomeetrid, AA-spektromeeter, luminestsents-spektromeeter, pulseeriva välja geel-elektroforees, fosfo- ja fluoroimidžerid, ultratsentrifuug, -70° ja -80° kapid, N2 hoidla, autoklaavid jne.).

Instituudil on märkimisväärne kollektsioon rekombinantseid plasmiide, bakteritüvesid, taimede ja loomade rakuliine, taimeviiruseid, jahukasteseente isolaate, käsnade, euroopa naaritsa ning inimese koeproove, taimesorte ja -mutante ning transgeenseid hiire- ja taimeliine.

Instituut koordineerib geenitehnoloogia õppesuuna bakalaureuse- ja magistriõpet (kokku ~130 üliõpilast), samuti õpivad seal keemia ja geenitehnoloogia õppesuuna doktoriõppe geenitehnoloogiale spetsialiseerunud üliõpilased (hetkel ~30 doktoranti). Instituut osaleb üle-eestilises Biomeditsiini ja Biotehnoloogia Doktorikoolis (koos Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga) ning tehnoloogiasiiret toetavas BioSpinno programmis (koos Eesti Biokeskuse, Tartu Ülikooli, Eest Maaülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi jt. partneritega). Koos TTÜ keemiainstituudiga moodustab GTI TTÜ keemilise bioloogia teaduse tippkeskuse. GTI-st on välja kasvanud mitmeid spin-off firmasid ning Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus.

GTI teadussuundade diapasoon on lai. Tegeletakse fundamentaalsete küsimustega valkude ja nukleiinhapete keemiast, geeniekspressiooni regulatsioonist, närvisüsteemi arengubioloogiast, käsnade molekulaarbioloogiast, taimede raku- ja arengubioloogiast ning taim-patogeen interaktsioonidest, samas aga ka rakenduslike küsimustega, mis seotud näiteks vähkkasvajate induktsiooni ja metastaseerumisega, kopsuhaiguste ning Alzheimeri ja Parkinsoni tõve molekulaarsete mehhanismidega, märgistatud ühendite tootmisega fermenterites, taimede koekultuuride ja sordiaretusega, DNA diganostika ja detekteerimisega jms. Instituudi teadusprojekte finantseeritakse Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Innove, Eesti Teadusfondi, Euroopa Liidu, Wellcome Trust'i, Tallinna Tehnikaülikooli jm. vahenditest.